Ohh neid kauneid roose

See aasta on olnud ilma suhtes tòesti imelik. Siiammani kehtinud tendentsid on kòik peapeale keeratud. Jaanuar oli tavaliselt soojem. Kui siis veebruaris suur kùlm kohale jòudis, siis ei olnud enam otsa ega ààrt. Tundus, et talv ei saagi enam otsa. Ja siis tuli vihm. Sadas ja sadas ja sadas. Mai lòpus oli mul villane jakk veel kasutuses ja magasime paksu suletekiga. Pole seda veel enne juhtunud! Kahju oli ka vaadata, kuidas kevadised (minu poolt alati vàga oodatud) magnooliòied vihmaga kannatasid.

Aga kunagi ei tea, mis millekski hea on. Tundub, et tavalisest jahedam ja vihmasem ilm on loodusele meelt mòòda. Kui esimesed vesised maasikad natuke pàikest said ja magusamaks muutusid, hakkasin màrkama ka muid positiivseid tulemusi. Rohi oli juunis alles tàiesti roheline, mitte kuivanud ja kollane nagu tihti sel ajal juba on. Ja kui palju lilli! Haljasalad on tihedalt òisi tàis - roose, hortensiad, puud on ka vàrvilisemad. Nàdalavahetusel kàisime tuttavatel (maal) kùlas. O'ied kannavad vilja ja nende pirnipuu on pirne paksult tàis tipitud. Perenaine oli mures, et kasvades làhevad liiga raskeks ja tuleb ilmselt harvendadagi...

Nii ma siis kàin ringi, imetlen lilli, ahhetan ja ohhetan....

Lihavõtted 2013

Pühapäeval oli vahelduseks pidevale vihmale ilus päikesepaisteline päev. Õhk oli nii selge, et taamal paistsid lumised mäed (ülevalt neljas foto). Peale rikkalikku lõunat Asti lähedal küngaste vahel peesitasime päikese käes nagu kassid. Enne kojuminekut korjasin kaasa veel kimbu kannikesi.

Ilmaennustus

Eile rààkisin kodustega Eestis ja juttu tuli sòògitegemisest.
mina: Tead, esmaspàeval tegin ma Mulgi kapsaid. Kadusid kole kiiresti. Nii head olid!
emme: No, teil peab ikka siis pàris jahe olema, kui sa juba kapsaid tegid. Ega hapukapsaisu enne kùlma ei tule.
Pole ma enne kuulnudki, et hapsaste jàrgi ilma saab ennustada. Kuigi tàppi làks kùll. Kipub hirmsasti see jahedam pòhja poolt peale tulema. Jàrgmistel òòdel lubatakse alla nulli.

Sügiskingad 2

Kastanite langemise aeg

Sügiskingad

Sùgisilm Afrikast

Ma siin alles mainisin, et ilm kiskus halliks, vihmaseks ja niiskeks. Lehes kirjutati, et sùgise vàrvid, pruun ja beez, tekitavad depressiooni. (puude lehed enamasti muutuvad pruuniks ja kukuvad siis alla, kui kukuvad)
Tuul muutis suunda. Eile nàgin ilmateadet, kus lubati Aafrika poolt tulevat kòrgròhuala. Eile helistas G ja teatas, et Naapolis on taas suvi. Siis jòudis Sahaara soe ka Milaanoni. Pilved hajusid, halli asemele tuli taevasina ja pàike hakkas paistma. Ilmatargad rààgivad òite puhkemisest ning arvavad, et tòeline (ja hambaid plagisema panev kùlm) tuleb alles jaanuaris.
Eks nàeme. Seniks sooja ja palju sààski!

Polegi pruun?!

Nii palju on seda mulle aastate jooksul Eestis ette heidetud. "Tuled lòunast ja nii valge! Kus on pàevitus?"
Jah, eks ta nii olegi. Ilmselt olin nùùdki aprillis jumekam, kui praegu juulis.

Naljakas on lugeda Eesti lehtede pealkirju. Kòik pasundavad ùksteise vòidu, kui kuum on. Vaatan ilm.ee -st kraade ja nàen, et (hetkel eesti aeg 12.36 ja kuupàev 11.07.06):

Itaalias làhevad pàevased temperatuurid raudselt ùle kolmekùmne. Naapolis on tàna oodata max 32 kraadi (kell 11.20 òhutemp 28C ja òhuniiskus 45%). ònneks on siin meri làhedal ning on lootust, et vastastiku avatud akende vahel hakkab òhtupoole siiski òhk liikuma ka.
Milaanos asub sisemaal, tuuled sinnani ei ulatu ning niiskus muudkui koguneb. Kuumematel pàevadel vòivad kraadid pàrastlòunatel tòusta kuni 40-ni. Siis on tàielik kasvuhoone ning tunne nagu oleks kala kuival.
Jahutava dushshi all vòib kàia lugematuid kordi pàevas, tulemus on ikka sama, hetk hiljem oled higist sama kleepuv kui ennegi.
Kel pole vòimalust mere ààres end vees jahutada, otsib varju kodumùùride varjust (pesuvàel). Kel asja kuskile pole, vàljub kodunt kas hommikul vòi siis òhtupoole. Vahepeal on lihtsalt liiga palav. Linnad surevad justkui vàlja pàrastlòunaseks ajaks.
Kontorites ja paljudes kodudes on leevendust pakkuvad konditsioneerid. Kel pole, vòib minna shoppama, poed ja baarid on kòik jahutatud. Pargis jalutades liigutakse ka mòòda puude varjualuseid.
Ma soostun selga panema vaid seelikuid ja traksidega pluusikesi. Vòimalusel linasest (vòi vàhemalt puuvillasest), sest sellest kàib òhk kòige paremini làbi ja on ihu vastas mònus.
Kòik see on suve juures tàiesti tavaline ja kestab ùhtekokku vàhemalt 3 kuud.
Normaalne eestlane enamasti juuni-august Itaaliasse ei kipugi.

Miks ma kòigest sellest rààgin? Kallid (eesti) inimesed, saage lòpuks aru, Itaalias aru juures olevad linnainimesed ei ole pàeval tundide viisi niisama pàikese kàes sellise soojaga. Ja kust see pàevitus peaks siis tulema?

Tòò kiire ja...

Eile òhtul hakkas Pòhja-Itaalias kòvasti mùristama ja sadama. Naapolis oleks ka tahtnud justkui sadada, aga ei tilkagi.
òòsel jòudis kohale. Algas àgeda vàlguga ja suure kòuekòminaga. Jooksin kiiresti kòòki ja vòtsin ròdult àra oma trenniriided ja G ùlikonna. Kohe pàrast hakkaski ladin pihta. Hommikul kell kuus oli seis ikka sama.
Kell 11 korraks làks selgemaks. Vaatsin aknast vàlja ja nàgin vastasmaja katusel ùht meest kiiruga krohvimas (mitte katust vaid, katusemajakese seina). Vahepeal kùll natuke tibutas, aga usinat tòòmeest ei seganud. Imestasin veel, et tea kas selle niiskusega ikka krohv korralikult àra ka kuivab. Veel veidi hiljem kiikasin aknast ja minu ùllatuseks mees juba tòmbas krohvitud seinale suure pintsliga kollast vàrvi peale. Hetk hiljem taevas tumenes taas ja paduvihm jàtkus... Selleks ajaks oli tòò àsja lòpetatud. Kell nàitas keskpàeva.
Pole midagi kosta. Tòò on kiire! Korralikkuses kahtlen. Huvitav, kaua see tulemus seal seinal pùsib...?


Jah, see kollaselaiguline osa katuse ja pòòsaste vahel.

Hullunud kliima

1.juuni òhtul ladistas vihma ja kraade oli napp 10. Midagi on selle kliimaga tòsiselt valesti. Aprillis on ilm soojem kui juunis? Jaanuari ja juuni temperatuuril polegi enam vahet. Ja kuhu on kadunud pàike? Minus on samasugune sooja suve ootus nagu siis kui ma Eestis olin.
Tàna sajab mis hullu. Vesuuvi ja merd polegi aknast nàha, nagu polekski olemas. Taevas oli vahepeal tàitsa must nagu òòsel, paugutas. Korraks kadus elekter, vist lòi vàlk kuskile sisse. Avastasin, et osa tubades olid tuled ise pòlema làinud. Vastasmaja kùljes olevad vihmaveetorud ei jòudnud katuselt tulvadena voolavat vett làbi lasta ja torusuult paiskus vesi suure kaarja joana allapoole. Siis tuli imelik kollakas valgus ja vihm hakkas tasapisi taanduma...
Tundub, et selleks korraks suurema uputamisega ùhel pool ning ma vòin jope peale visata ja oma poeretkele minna.

vasaku jala päev

Kevad on selleks korraks jàlle otsas. Lausa ilmselgelt mòjutab ilmamuutus minu meeleolu. Avades hommikul silmad ja nàhes taas vihmast hallust, ei tahtnud kohe voodist vàljagi ronida. Lugesin natuke, kuni kòht oma osa nòudma hakkas.
Midagi pole teha. Teotahe on tàielikult nullis. Nii ma olen mòlutanud niisama terve pàeva, pendeldades interneti ja teleka vahet. Isegi eile hangitud uued vàrvid seisavad laual ja ootavad alles proovimist. Lòpuks suutsin end nii kaugele viia, et kàisin korra isegi vàljas (ja ònnestus sahmakas vett kaela saada).
Huvitav, kas hallitusjuust ja shokolaad aitaksid pàeva paremaks muuta? Vaja proovida...

Milaanos

Kui algul arvasin, et jään Milaanosse peatuma vaid nädalavahetuseks, siis hetkel on ärasõit mitte varem kui ülehomme nädala pärast. Kraadiklaas näitab täna 6 kraadi. Igatsen Naapoli eelmise nädala lisa 10 kraadi. Isegi talvesaapad jätsin maha, arvates, et vaid paar päeva saan ilma hakkama küll. Hea vähemalt, et sooja jope taipasin peale visata.

Meie Milaano pesa on nagu ikka. Selline jahedavõitu. Istun kampsunis, aga ikka muutuvad käed jääkülmaks. Suurem risk on külmetada kodus kui väljas.

Lood internetiga on kehvad. Kõrge hind ei tähenda alati kvaliteeti. Pidevalt “kaob” ühendus ära Kes näeb mind äkitsi onlinest kaduvat, vabandust…. Uuesti proovides peakompuuter ei vasta. Vahest aitab Restart/Riavvia, kuid mitte alati. Kindlasti vahetame, odavama ja parema vastu. Ilmselt mingi aeg tuleb vahepeal ilma hakkama saada.

Panin tähele, et vastasmaja naabrid on vahetunud. Hulgatute lillepottide asemel on nüüd näha hulgatud riided. Kahel pesurestil ripuvad ööpäevaringselt joped, püksid, kampsunid. Välja visatakse ka jalanõud, pesukausid, pannid. Magamistoa akna taga paistavad kolmed toasussid. Imelikud. Hiinlased. Või jaapanlased. Või...

Pühapäeval oli Milanos taas blocco totale. Kuid see ei takistanud meid ringi liikumast. Sõitsime trammiga linna, uudistasime FNACis (seal on hetkel supersoodsalt raamatuid, muusikat ja filme, peaks veel luusima minema). Palazzo Reale ees oli tohutupikk järjekord. Viimast päeva oli Caravaggio näitus ja sabas seisis terve hulk viimasel hetkel ärganuid (näitus oli üleval novembrist).
Kesklinnast edasi sõitsime teise äärelinna, et vaadata ooperit. Siinkohal suured tänud tegijatele ja kutsujatele. Mina jäin üritusega väga rahule ja tulen heameelega teinegi kord uuesti. ;)
















Stseen Mozarti Figaro pulmast. Ohoo.. näen ühte tuttavat kukalt....

Huvitav, et võrreldes Naapoliga tundub Milaano pooleldi väljasurnud. Kui Naapolis ei pane ma enam segadust ja korratust märkamagi, siis Milaanos paneb väikest kõrvalekallet kohe tähele. Näiteks ägeda lumekoristusega on meie kvartalist üles kistud ka paljud lamavad politseinikud. Eile koju tulles vihastasin koledal kombel, sest keegi mühkam oli julgenud oma auto parkida keset kõnniteed, kuigi ümberringi on ruumi kui palju.

Täna hommikul on metroo streik. Mõnulen kodus.

viimasest nàdalavahetusest

Kùll on imelik see itaalia ilm! Naapolis oli natuke jahedavòitu teisipàeval, siis andis kùlm vaikselt jàrele. Vesuuvi valge ots muutus taas tumedaks tagasi. Ja nàdalavahetuseks oli suisa pidu. Kohe nii soe, et pùhapàeval vòis olla òhema kampsuni vàel. Mnjah, samal ajal vaatasime telekast, kuidas Milaano uppus otses mòttes lume alla.
Mida me siis ette vòtsime. Reede òhtul kàisime minu soovil Nannella's kòhtu tàitmas (nàmma-nàmma-nàmma ning varem kirutud interjòòr ja làrm on muutunud tàiesti teisejàrguliseks) ja pàrast làksime kinno (neid ka meil siin kodu làhedal laias valikus. Vaatasime Match point'i).
Laupàeva hommikul mòtlesime olla eriti asjalikud ja sportlikud ning pakkisime kotid trenniriietega. G. vàitis, et tema kontori kòrval olevat 1 jòusaal. Tee peal baaris jòime klòmm kohvi ja... no tere hommikust! Jòusaal oli tàiesti kinni. hàhh!!! Marssisime sama targalt koju tagasi! Tegime mòned kiired toiduvarude tàiendamised, mugisime kòhud pastat tàis, nokkisime nina ning ootasime pàrastlòunat. Nimelt tahtsime shoppama minna, kuid seda saab teha vaid kella ùheni vòi siis uuesti neljast. Seekord sai ostetud hulgaliselt kraami ja kòik vaid meespoolele. Suurimaks ostuks oli uus talvejope, kuigi selle kevadise soojaga polnud enam pàris selge, milleks seda kasutatakse.
Kui pùhapàeva hommikul akna lahti tegin, polnud òhu vahet enam pea ùldse tunda. Meenutas kergelt miskit eesti varasuve taolist. Mònus! G. tahtis teha ùks hommikune jooks ja ma tahtsin niisama mòòda mereààrt jalutada. See oli pàeva parim mòte. Saime teada, et terve see ala oli hommikupoole liikluseks suletud ja naapollasi tàis. Kes jooksis, kes jalutas, kes niisama, kes lastega, kes koeraga, kes sòpradega... Melu kui palju! Vaadates seda lòbusat sebimist làks endalgi meel ròòmsaks. Merel oli nàha punt purjekaid, mis ei liikunud mitte ùks kriips, regatiks olid nad kahjuks valinud tàiesti vale pàeva, sest suisa ebatavaliselt polnud tunda tuulekestki. Ja jàrjekordselt oli mul kahju, kuna olin jàtnud fotoka koju. Tagasiteel kuulasin Palazzo Reale ees noortegruppi trummidega ja nòksutasin jalga.
Pàrastlòunal kolasime veel nats kodukandis ja kàisime jàlle kinos (Mùnchen). Natuke ùritasin kududa ka, aga sellest saab lugeda teisest blogist.
Kokkuvòttes rahulik ja mònus nàdalavahetus. Ja Naapolis polegi nii paha.