pysige liinil ;)

taitsa olemas, aga kuidagi blogitud ei saa. vahepeal kaidud seal kus niilus kaheks laheb ning citadelis. tana oleme kutsutud itaalia saatkonna maskiballile. kiirustangi nyyd meie elamisse tagasi et maskide kleepimine ja kaunistamine lopetada.

vahearuanne

Tuli valja, et Itaalias saime olla vaid 4 paeva. Juba esmaspeva hommikul kimasime taas lennujaama poole... Neljapaeva oo jatsime praktiliselt vahele, umbes paar tundi sain soba silmale lennukis. Hommikul vara nii kui koju joudsin, nii laks agar sebimine lahti. Oli vaja minna potskontrisse, keemilisse puhastusse, spordisaali, teha soogiostud jne. Reedel vaatasin Milaano kesklinna karmelt yle ja hingasin vorreldes Kairoga imevarsket ohku. Laupaeval veel moned asjatoimetused ja kaigud. Pyhapaeval Astisse, ohtul karmelt veel kott pakkida ja oligi otsas.

Meeldivaks uudiseks Kairos on see, et ilm on lainud vahepeal soojemaks. Tana oli juba selline Eesti kovasti yle keskmise soe suveilm.

Muideks loen usinasti yhte raamatut. Yks pikaaegne expat kirjutab Kairo elu-olust. Nii mondagi onsaanud selgemaks ja paljut moistab paremini. Eks ma edaspidi katsun ka raamatujuttu muude muljete vahele panna.

Kysisin ka kodustelt, et kuidas minu kirjutised mojuvad. Arvasin, et akki jai liiga negatiivne mulje (tegelikult pole yldse nii). Ma olevat tundunud lausa ahastavana. Khmm...eks katsun enesevaljenduses natuke positiivsem olla.

Islami Kairo ja pyramiidid

Islamic Cairo, Il Cairo islamico... Unesco poolt on antud veel mingi nimi sellele linnaosale. Millega siis tegemist?
Islami Kairo on linnaosa, mis eksisteerib veel sellisena nagu oli seal elu keskajal. Ei mingeid turistidele moeldud lobustusi, kokakoolat ega meeletuid valismaalaste horde. Turiste seal kohata voib, kuid suhteliselt vahe. Unesco peab seda tykikest linnast vordvaarseks selliste vaatamisvaarsustega nagu Veneetsia voi pyramiidid.
Islami Kairot kaisime me avastamas reedel. Reede on siin suur pyha ja puhkepaev nagu meie jaoks on seda pyhapaev. Esiteks tegime tiiru kohalikult turul, mille kohta kohalikud ytlevad, et see on jama ja tailik turistiurgas. Ma paris nii ei arvaks. Ikkagi huvitav vaadata. Pealegi keegi ei kohusta ostma. Viimasele on juba raskem vastu panna, sest kohalike rynnakud on tugevad ja myymises on nad osavad. Olime isegi nii julged, et istusime vahepeal maha, et juua tass teed-tyrgi kohvi-karkaded... juba lahen teemast mooda...
Islami Kairo... Tanavad vanade hoonetega, mis on tais tookodasid, kus tehakse piipe, potte, puujublakaid jm eluks vajalikku, poode, kus myyakse tookodade kaupa, pagariarid, poed. Asfaldi lohn on jaanud kaugele. Mooda konarlikke tolmuseid teid liiguvad koormatega ja karudega eeslid. Taiesti keskaeg. Veel vaatasime yht araabiaparast elamut (mis on yks vaheseid restaureeritud objekte) ja paari moskeed. Seal ara kaia on toeline elamus, sest esindab ehtsat araabiat. Peale seda tundus muu linn ka palju ilusam. Pilte tegime hulganisti ja need panen yles, kui oleme Milaanos (15-21 veebr ilmselt)
Jutud egiptlaste lahkusest tunduvad mulle aga taielik bluff. Jah, toepoolest pidevalt on kuulda fraase stiilis Welcome to Cairo, Hello, Welcome to Egypt, millele tihti jarneb itsitamine. Mojub pigem sonakolksuna kui lahke tervitusena, mis tuleb sydamest. Veel teine nyanss... Welcomile voib jargneda muudki. Naiteks soovitakse naidata voi selgitada midagi. Noustumisel tuleb enne kontrollida, et taskus on peenraha jootraha andmiseks, sest see on tavaliselt ka selle ylima "lahkuse" motiiviks. Tippi noutakse ja kui ei saa siis ollakse pettunud. Protesteeritakse igasuguse saadud rahasumma peale, et see on liiga vahe. Pikapeale on selline pidev lypsmine vasitav.

Laupeval kaisime vaatamas pyramiide. Arge uskuge jutte, et Egiptuses on soe ja ei saja kunagi. Tabasime pyramiidide kylastamiseks koige kylmema ja koledama ilma. Kohe kui olime piletid ostnud ja territooriumile sisenenud, tousis tuul, suud-silmad-korvad-jne olid liiva tais. Lisaks saabus suur hall pilv ning hakkas sadama vihma. Motlesime vaid, et hea, et kaamled ei votnud. Pyramiidid, kohustuslik vaatamisvaarsus, taiesti uskumatu on naha elusuuruses midagi nii vana. Piletiraha eest ei maksa oodata midagi peale korbeliiva ja pyramiidide. Mulle jai mulje, et vaga nende sailitamiseks tehtud pole. Kuigi... Giza sfinksi restaureeritakse ning laotakse originaalile peale uus kaitsev kiht.
Pyramiidis asuvasse kambrisse on eraldi tasu. Hoitan tulevasi turiste, et turvanoudeid ei eksisteeri. Sisenemiseks lahen alla madal tunnel, kus pikematel ja paksematel liikuda vaga raske, keskel saab korra selga sirutada ja siis uuesti yles kuni avaneb surnukamber. Kambris vaadata pole midagi peale yhe lavatsi ja seinal asuva kirjutise. Suutsin heita koigele vai pilgu, sest enne meid oli sees olnud suurem grupp ning hapniku siin keskel enam ei olnud. Klaustrofoobilised ja sydamehaiged voivad rahumeeli sisenemata jatta. Rahulolu pakub vaid fakt, et "ma olin seal".
Parast kaisime vaatamas veel yhte pyramiidi... kodutoo tegemata ja nime hetkel meeles pole... kus voib naha ka juppe templitest ja yhte vaaraokuju.
Rohkem ei pidanud halva ilmaga vastu. Aga ehk lahme uuesti veel korra, sest vaade Giza pyramiididele pidi olema koige ilusam paikeseloojangul.
Muideks on voimalik vaatama minna ka neid alasid, mis ametliku info jargi on suletud. Tuleb varavas olevate meestega vaid kokku leppida tasu suurus.

Vee yks lugu. Olles Giza pyramiidide vahel. Moodusime mingist kunagisest oletatavast eitisest, sest kohal olid naha veel laotud kivid. Selle alla laks ilmselt mingi tunnel voi avaus, sest korraga nagime sealt valjuvat yhte pead. Lahenes teine mees. Oletasin, et seal all ehk kaevatakse voi tehakse mingit tahtsat restaureerimistood. Aga ei. Augus olev mees ulatas teisel kaks klaasi kuuma teega. Neil oli siinna urkasse tehtud kooginurk jookide valmistamiseks.
Muideks teed tehakse igas voimatus ja voimatul kohal igal kellaajal. Tanavatel, isegi peldikus.

Tundub, et hakkame kohalike oludega juba harjuma. Rattidega naised ja holstidega mehed tunduvad taiesti tavalised ning kaootilisust paneme vahem tahele.
Tegelikult oleme paris palju juba ringi liikunud, eriti tanu yhe itallase autojuhile, kes meid on viitsinud ringi vedada. Tunnen end saamatuna, et ei oska koike nahtut ja kogetut sonadesse panna. Meie tehtud fotod onneks raagivad enda eest...

Tool ja kodus

Kodus.
Minu esimesed paevad moodusid koogikappe kyyrides (aastate jooksul kogunenud k6nts) ja asju paika pannes. Mitte terved paevad siiski.
Meie elamine koosneb suuremast ja vaiksemast magamistoast (potentsiaalsetele kylalistele), vannitoast, suurest toast kus on suur ymmargune laud ja diivaninurk, kook. Kook on neist k6ige haledam, sest ruumi on vaid kokkamiseks ja valgust vahe. Esimeseks varviks on tumepruun, jargmiseks beez. Minu maitse jaoks liiga pruun peaks ytlema, kohe vagisi tahaks midagi r66msamat ja varvilisemat.
Veel olen avastanud, et kohalikud ei kasuta eriti naturaalseid materjale. Tekid padjad on synteetilise sisuga ja ajavad koledasti higistama. Olen pannud tahele, et ka riietuses domineerib synteetika.
Iga paev kaib koristamas ratiga tadi. Vahetab voodipesu ja kateratikud, pyhib natuke tolmu ja t6mbab vannikardina sirgu. Umber kord nadalas kaib ka tolmuimejaga yle. Kook ja mustad n6ud on taiesti minu parusmaa.
Hotellist on meile lubatud ka mitmesuguseid lisateenuseid, milliseid tuleb aga mitu korda yle kysida ja suure pealekaimise peale isegi vahest midagi 6nnestub saada. Yhed meist jaid saabudes haigeks, hotellis peaks olema ka arst, keda nad naha soovisid, keda lubati ka saata, aga kellest siiani midagi kuulda pole olnud. Naiteks Marriotti hotelli teenindajate motoks on "Yes is the anwer. What's is the question". Jahhi saame vastuseks ka alati meie hotellis, aga tundub, et kysmused ise on vahetahtsamad. Naiteks alates esimesest paevast kysime hotellituppa internetiyhendust (Dial-up kusjuures), aga siiani pole lubatud tehnika manager meie juures kainud, et arvuti ja pistiku vahele kaivat juhet anda ja pistiku toimivust kontrollida.
No kui siis hommikused sattimised, triikimised jne on tehtud, lahme me minu teise saatusekaaslase, Patriziaga valja. Enamasti oleme liikunud meie saarekesel, korra kaisime ka teiselpool vett.
M6ningatest asjadest tunneme juba puudust. Naiteks tahaks vahest l6unaajal valjas syya ka midagi muud kui igal nurgal pakutavad v6ileivad ja fast food, mis tundub olevat peamine toitumisviis ja kohalike seas. Ilmselt seda ka p6husel, et kohalikel pole eriti rahaga laiutada ja korralikku sooja sooki syyakse kodus.
Veel tunneme puudust ilusast rohelisest pargist. Kui Naapolis on neid vahe, siis Kairos on veel vahem. Teede aares jalutamine pole just eriti palju pakkuv, hingad muudkui autotossu sisse. Lisaks on teede aares palju igasugust prahti ja sodi ning kohalikud meespoole esindajad ei habene oma p6it kergendada kustahes k6nnitee aares. Mulle tundub, et isegi hunnikud puude all on inimparitolu.
Lisaks suitsetatakse igal pool. Oleme Itaalias juba suitsuvabade kohtadega nii ara harjunud... Nyyd jalle koik riided haisevad.

Tool. Palju huvitavam on kuulda meeste lugusid toolt.
Naiteks selline. Paolol oli vaja mingeid dokumente kopida. Leidis siis kellegi, kes viis ta yhe ykseni. Sisenemiseks oli vaja sisestada turvakood, uks avanes imepisikesse kopeerimismasinaga ruumi. Ja ohh yllatust! Masina k6rvalt krapsas pysti vennike, kes kohe teenust osutama asus. Vaeseke istub terve paeva yksi lukustatud pisikeses ruumis. On alles amet!

Eile kais G yhes kaugemas pangakontoris. Selline koht natuke Kairost valjas, kus taksosid ei leia (Kairos tundub et iga kolmas auto on takso). Pangast anti talle siis auto koos autojuhiga. 6htul kui oli aeg koju minna, siis istus G autosse. Autojuht ei teinud teist nagigi. G katsus marku anda, et v6ib s6itma hakata. Andiamo! Andiamo! Zamalek! Go! Go! Zamalek! Autojuht noogutas peaga ja kordas: Zamalek (meie kvartali nimi). Mine tea, akki peab keegi veel tulema. Nii nad siis istusid. Autojuhil tuli vahepeal isegi tukk peale. Moodusid 5 minutit, 10 minutit, 15 minutit. G yritas helistada mehele, kes talle auto oli hankinud, kuid midagi ei klappinud ja ei saanud yhendust. L6puks 6nnestus helistada ja G siis kysis, et kas oodatakse veel kedagi, sest autojuht ei taha s6ita. Ei. Anti autojuhile telefon yle, vahetati m6ned araabiakeelsed fraasid, mille peale autojuht kaivitas mootori ja asuti teele.