Reedel saime muideks kätte oma viisad. G-le anti tööviisa pooleks aastaks ja võib käia edasi-tagasi palju tahab. Kaaslastega ollakse palju kitsimad. Minu (turismi)viisa on vaid kolmeks kuuks, ühekordse sisenemisega ja kohalolekuajaga maksimaalselt kõigest üks kuu. Kuulda oli, et ka üks teine paar saatusekaaslasi sai samamoodi. Saatkonna ust tuleb naistel hakata tihti kulutama, aga kindel on see, et kord kuus saab koju.
Hetkel on suht võimatu ette kujutada, mis mind ees ootab. Käskisin G-l seekord hoolega vaadata, mida kohalikud naised seljas kannavad, et shnitti võtta. Mind juba üritatakse veenda, et ma võiksin oma linalaka Kairo linna peal rätiga katta. :p
Leidsin ühelt ameerika expatsi lehelt head nõuanded algajale "egiptlasele" (minu meelest kehtivad ka muudes situatsioonides ja maades):
- ükski kultuur pole õige ega vale, vaid kõigest erinev
- ei maksa kunagi eeldada, et teised peaksid olema nagu meie
- mis on tähenduslik meie jaoks, võib olla teistele sisutu
- kohanemine on kergem õppides tundma selle maa tausta ja tahtes siiralt mõista sealseid inimesi, religiooni ja kombeid.
Udujutt? Pole viga, küll aja jooksul saab selgemaks meile kõigile... ;) Tundub aga, et on aeg alustada uue Labeliga - Kairo.
Veel huvitavaid fakte egiptlaste kohta. Millegipärast on Itaalias nende eelistatuim asukoht Milaano, neid on siin suisa 20 000. Ja immigrantide seas on just nemad kõige innukamad (era)ettevõtjad.
