Huvasti,Kairo!

Meie aeg Kairos hakkab otsa saama ja alates reedest oleme taas milaanokad.
Mul on hea meel poorduda tagasi oma itaalia koju ja teha taas oma tavalisi itaalia tegemisi, kuid tunnistan, et natuke on ikka kahju ka. Nagu iga asjaga, mis hakkab otsa saama.
Kui viimased aastad on kadunud kusagile ja tundub, et pole joudnduki midagi olulist teha, siis Kairos veedetud 6 kuud tunduvad uhed pikimad minu elus. Ajal oleks nagu teine rutm.. ja eks omamoodi olegi.
Jargmise kuu kuni septembrini kavatsen veeta puhates ja ringi rannates (nagu ma poleks seda siiani teinud :D ) ja loodetavasti on mind naha rohkem intenetiradadel taas septembrist.
Peatse taaskohtumiseni!

Tasa ja targu

Nagu naha, on arvtiuhendusega olnud lood kehvad.
Eelmisel nadalal sain omale kasutada uhe lapaka. Nuud istun kohvikutes. Onneks on wi-fi taiesti olemas. See ei tahenda aga sugugi, et postitamine ja piltide ulespanemine lihtne on. Tasa ja targu katsun seda siiski teha. Peale erinevate wi-fide proovimist, olen suutnud moned pildi netti ules panna. Iga kord uritan albumisse lisada ja siis kommentaarid ka juurde kirjutada.
Kodus olles saan kirjutada. Kirju, Egiptuse memuaare. Kuna vahepeal on nii palju juhtunud, takkajargi ei hakka enam midagi muljetama, vaid katsun kokkuvotlikumalt teha. Nimelt alustasin Egiptuse tahestikuga, alates A-st kuni W-ni (x ja y ei moelnud teemat valja), naiteks a - arstiabi, h- haridus, l - liiklus, r - rahvastik jne Ma pole aga veel otsustanud, kas lisan selle siia oma itaalia elu blogisse (pole ju nagu eriti teemasse) voi teen eraldi Egiptusele puhendatud netilehe.
Kas kellelgi on erihuvisid, millega peaksin arvestama?
Pilte saate uurida: picasaweb.google.it/valsitaktis

Islami Kairo ja pyramiidid

Islamic Cairo, Il Cairo islamico... Unesco poolt on antud veel mingi nimi sellele linnaosale. Millega siis tegemist?
Islami Kairo on linnaosa, mis eksisteerib veel sellisena nagu oli seal elu keskajal. Ei mingeid turistidele moeldud lobustusi, kokakoolat ega meeletuid valismaalaste horde. Turiste seal kohata voib, kuid suhteliselt vahe. Unesco peab seda tykikest linnast vordvaarseks selliste vaatamisvaarsustega nagu Veneetsia voi pyramiidid.
Islami Kairot kaisime me avastamas reedel. Reede on siin suur pyha ja puhkepaev nagu meie jaoks on seda pyhapaev. Esiteks tegime tiiru kohalikult turul, mille kohta kohalikud ytlevad, et see on jama ja tailik turistiurgas. Ma paris nii ei arvaks. Ikkagi huvitav vaadata. Pealegi keegi ei kohusta ostma. Viimasele on juba raskem vastu panna, sest kohalike rynnakud on tugevad ja myymises on nad osavad. Olime isegi nii julged, et istusime vahepeal maha, et juua tass teed-tyrgi kohvi-karkaded... juba lahen teemast mooda...
Islami Kairo... Tanavad vanade hoonetega, mis on tais tookodasid, kus tehakse piipe, potte, puujublakaid jm eluks vajalikku, poode, kus myyakse tookodade kaupa, pagariarid, poed. Asfaldi lohn on jaanud kaugele. Mooda konarlikke tolmuseid teid liiguvad koormatega ja karudega eeslid. Taiesti keskaeg. Veel vaatasime yht araabiaparast elamut (mis on yks vaheseid restaureeritud objekte) ja paari moskeed. Seal ara kaia on toeline elamus, sest esindab ehtsat araabiat. Peale seda tundus muu linn ka palju ilusam. Pilte tegime hulganisti ja need panen yles, kui oleme Milaanos (15-21 veebr ilmselt)
Jutud egiptlaste lahkusest tunduvad mulle aga taielik bluff. Jah, toepoolest pidevalt on kuulda fraase stiilis Welcome to Cairo, Hello, Welcome to Egypt, millele tihti jarneb itsitamine. Mojub pigem sonakolksuna kui lahke tervitusena, mis tuleb sydamest. Veel teine nyanss... Welcomile voib jargneda muudki. Naiteks soovitakse naidata voi selgitada midagi. Noustumisel tuleb enne kontrollida, et taskus on peenraha jootraha andmiseks, sest see on tavaliselt ka selle ylima "lahkuse" motiiviks. Tippi noutakse ja kui ei saa siis ollakse pettunud. Protesteeritakse igasuguse saadud rahasumma peale, et see on liiga vahe. Pikapeale on selline pidev lypsmine vasitav.

Laupeval kaisime vaatamas pyramiide. Arge uskuge jutte, et Egiptuses on soe ja ei saja kunagi. Tabasime pyramiidide kylastamiseks koige kylmema ja koledama ilma. Kohe kui olime piletid ostnud ja territooriumile sisenenud, tousis tuul, suud-silmad-korvad-jne olid liiva tais. Lisaks saabus suur hall pilv ning hakkas sadama vihma. Motlesime vaid, et hea, et kaamled ei votnud. Pyramiidid, kohustuslik vaatamisvaarsus, taiesti uskumatu on naha elusuuruses midagi nii vana. Piletiraha eest ei maksa oodata midagi peale korbeliiva ja pyramiidide. Mulle jai mulje, et vaga nende sailitamiseks tehtud pole. Kuigi... Giza sfinksi restaureeritakse ning laotakse originaalile peale uus kaitsev kiht.
Pyramiidis asuvasse kambrisse on eraldi tasu. Hoitan tulevasi turiste, et turvanoudeid ei eksisteeri. Sisenemiseks lahen alla madal tunnel, kus pikematel ja paksematel liikuda vaga raske, keskel saab korra selga sirutada ja siis uuesti yles kuni avaneb surnukamber. Kambris vaadata pole midagi peale yhe lavatsi ja seinal asuva kirjutise. Suutsin heita koigele vai pilgu, sest enne meid oli sees olnud suurem grupp ning hapniku siin keskel enam ei olnud. Klaustrofoobilised ja sydamehaiged voivad rahumeeli sisenemata jatta. Rahulolu pakub vaid fakt, et "ma olin seal".
Parast kaisime vaatamas veel yhte pyramiidi... kodutoo tegemata ja nime hetkel meeles pole... kus voib naha ka juppe templitest ja yhte vaaraokuju.
Rohkem ei pidanud halva ilmaga vastu. Aga ehk lahme uuesti veel korra, sest vaade Giza pyramiididele pidi olema koige ilusam paikeseloojangul.
Muideks on voimalik vaatama minna ka neid alasid, mis ametliku info jargi on suletud. Tuleb varavas olevate meestega vaid kokku leppida tasu suurus.

Vee yks lugu. Olles Giza pyramiidide vahel. Moodusime mingist kunagisest oletatavast eitisest, sest kohal olid naha veel laotud kivid. Selle alla laks ilmselt mingi tunnel voi avaus, sest korraga nagime sealt valjuvat yhte pead. Lahenes teine mees. Oletasin, et seal all ehk kaevatakse voi tehakse mingit tahtsat restaureerimistood. Aga ei. Augus olev mees ulatas teisel kaks klaasi kuuma teega. Neil oli siinna urkasse tehtud kooginurk jookide valmistamiseks.
Muideks teed tehakse igas voimatus ja voimatul kohal igal kellaajal. Tanavatel, isegi peldikus.

Tundub, et hakkame kohalike oludega juba harjuma. Rattidega naised ja holstidega mehed tunduvad taiesti tavalised ning kaootilisust paneme vahem tahele.
Tegelikult oleme paris palju juba ringi liikunud, eriti tanu yhe itallase autojuhile, kes meid on viitsinud ringi vedada. Tunnen end saamatuna, et ei oska koike nahtut ja kogetut sonadesse panna. Meie tehtud fotod onneks raagivad enda eest...

Tool ja kodus

Kodus.
Minu esimesed paevad moodusid koogikappe kyyrides (aastate jooksul kogunenud k6nts) ja asju paika pannes. Mitte terved paevad siiski.
Meie elamine koosneb suuremast ja vaiksemast magamistoast (potentsiaalsetele kylalistele), vannitoast, suurest toast kus on suur ymmargune laud ja diivaninurk, kook. Kook on neist k6ige haledam, sest ruumi on vaid kokkamiseks ja valgust vahe. Esimeseks varviks on tumepruun, jargmiseks beez. Minu maitse jaoks liiga pruun peaks ytlema, kohe vagisi tahaks midagi r66msamat ja varvilisemat.
Veel olen avastanud, et kohalikud ei kasuta eriti naturaalseid materjale. Tekid padjad on synteetilise sisuga ja ajavad koledasti higistama. Olen pannud tahele, et ka riietuses domineerib synteetika.
Iga paev kaib koristamas ratiga tadi. Vahetab voodipesu ja kateratikud, pyhib natuke tolmu ja t6mbab vannikardina sirgu. Umber kord nadalas kaib ka tolmuimejaga yle. Kook ja mustad n6ud on taiesti minu parusmaa.
Hotellist on meile lubatud ka mitmesuguseid lisateenuseid, milliseid tuleb aga mitu korda yle kysida ja suure pealekaimise peale isegi vahest midagi 6nnestub saada. Yhed meist jaid saabudes haigeks, hotellis peaks olema ka arst, keda nad naha soovisid, keda lubati ka saata, aga kellest siiani midagi kuulda pole olnud. Naiteks Marriotti hotelli teenindajate motoks on "Yes is the anwer. What's is the question". Jahhi saame vastuseks ka alati meie hotellis, aga tundub, et kysmused ise on vahetahtsamad. Naiteks alates esimesest paevast kysime hotellituppa internetiyhendust (Dial-up kusjuures), aga siiani pole lubatud tehnika manager meie juures kainud, et arvuti ja pistiku vahele kaivat juhet anda ja pistiku toimivust kontrollida.
No kui siis hommikused sattimised, triikimised jne on tehtud, lahme me minu teise saatusekaaslase, Patriziaga valja. Enamasti oleme liikunud meie saarekesel, korra kaisime ka teiselpool vett.
M6ningatest asjadest tunneme juba puudust. Naiteks tahaks vahest l6unaajal valjas syya ka midagi muud kui igal nurgal pakutavad v6ileivad ja fast food, mis tundub olevat peamine toitumisviis ja kohalike seas. Ilmselt seda ka p6husel, et kohalikel pole eriti rahaga laiutada ja korralikku sooja sooki syyakse kodus.
Veel tunneme puudust ilusast rohelisest pargist. Kui Naapolis on neid vahe, siis Kairos on veel vahem. Teede aares jalutamine pole just eriti palju pakkuv, hingad muudkui autotossu sisse. Lisaks on teede aares palju igasugust prahti ja sodi ning kohalikud meespoole esindajad ei habene oma p6it kergendada kustahes k6nnitee aares. Mulle tundub, et isegi hunnikud puude all on inimparitolu.
Lisaks suitsetatakse igal pool. Oleme Itaalias juba suitsuvabade kohtadega nii ara harjunud... Nyyd jalle koik riided haisevad.

Tool. Palju huvitavam on kuulda meeste lugusid toolt.
Naiteks selline. Paolol oli vaja mingeid dokumente kopida. Leidis siis kellegi, kes viis ta yhe ykseni. Sisenemiseks oli vaja sisestada turvakood, uks avanes imepisikesse kopeerimismasinaga ruumi. Ja ohh yllatust! Masina k6rvalt krapsas pysti vennike, kes kohe teenust osutama asus. Vaeseke istub terve paeva yksi lukustatud pisikeses ruumis. On alles amet!

Eile kais G yhes kaugemas pangakontoris. Selline koht natuke Kairost valjas, kus taksosid ei leia (Kairos tundub et iga kolmas auto on takso). Pangast anti talle siis auto koos autojuhiga. 6htul kui oli aeg koju minna, siis istus G autosse. Autojuht ei teinud teist nagigi. G katsus marku anda, et v6ib s6itma hakata. Andiamo! Andiamo! Zamalek! Go! Go! Zamalek! Autojuht noogutas peaga ja kordas: Zamalek (meie kvartali nimi). Mine tea, akki peab keegi veel tulema. Nii nad siis istusid. Autojuhil tuli vahepeal isegi tukk peale. Moodusid 5 minutit, 10 minutit, 15 minutit. G yritas helistada mehele, kes talle auto oli hankinud, kuid midagi ei klappinud ja ei saanud yhendust. L6puks 6nnestus helistada ja G siis kysis, et kas oodatakse veel kedagi, sest autojuht ei taha s6ita. Ei. Anti autojuhile telefon yle, vahetati m6ned araabiakeelsed fraasid, mille peale autojuht kaivitas mootori ja asuti teele.

Esmaylevaade olukorrast

Siin ma lõpuks nyyd olen internetipunktis (tund maksab 6 kohalikku poundi ehk umbes 70 eurosenti) ja klõbistan arvutiklaviatuuri, millel on peal ka araabia tahestik. (Tapitahtede koodid pole enam hasti meeles...). Kirjutada oleks niipalju, ei tea kohe kust otsast alustada. Teen vaikese ylevaate, eks edaspidi siis kõigest tapsemalt.

Valjast kostab kutse keskpaevasele palvele...

Elame Kairo kesklinnas, keset Niilust vaikesel saarekels, mis on võrreldes muu linnaga vaheke (vaga vaheke) laaneparasem. Saarel asuvad paljud saatkonnad. Oleme ennast hotellisviidis sisse seadnud. Elame 23ndal korrusel vaatega Niilusele. Hommikuti pole tihtipeale midagi naha, sest udu-sudu on nii paks, et midagi ei paista. Õhk on kuidas kunagi, kohati on tuulega paris varske, kohati matab toss hinge. Niilus on nagu sogane nagu solgikraav.
Esimene yldmulje. Kõik terves linnas tundub yhtlaselt hallikas-beezhikas-pruunikas.
Liiklus on kohutav. Teed on tihedalt autosid tais. Igauks sõidab nagu heaks arvab. Eesõigus on sellel autol, mis on kasvõi yhe cm võrra eespool. Enda lahenemisest antakse marku kerge signaaliga. Ylekaigukohad praktiliselt puuduvad. Yle tee saamiseks tuleb riskida. Lahenevad autod isegi mitte ei aeglusta, vaid jalakaia oma asi, kuidas ta auto eest ara saab. Kohati siiski lootust on kui kuskil ristil on keegi, kes natuke masse juhib. Isegi vaiksematel tanavatel, kui autojuht annab marku tee yletamiseks, ei aeglusta ta sõitu. Kohati on liikluse kiirendamiseks tee kohal veel kiirtee. Enamus autoparki on heal juhul 80ndatest aastatest.
Oleme natuke linnas ringi liikunud ning esmamulje hallist-beezhist on jaanud. Tunne on nagu oleks tagasi lainud minevikku. Asfalt on teedele maha pandud kunagi vaga ammu, kõnnitesid pole uuendatus majade ehitamisest saadik. Mõne kobedama maja või saatkonna ees on pandud teekivid, kuid vahepeal, eikellegi maal tuleb vaadata, et jalgu valja ei vaana.
Puhtusest on ka arusaam erinev. Kohati kaiakse luuaga yle, pyhitakse kokku kuhi ja siis tuleb teine mees punutud korviga ja tõstab kahe vineeritykiga sodi korvi. Hotelli ees marjatakse hommikul tolmu kinnipidamiseks teed, kuid tulemuseks on porised lombid. Nendel samadel kõnniteedel myyakse asjakypsetatud leiba. Hea kui papp all on.
Taiesti eraldi teema on soogikohad. Olles nainud sisse mõnesse lihapoodi, tunnistan, et ei taha naha yhegi restorani kooki. Kohalik sook on aga imehea. Liha syyakse palju ja taimetoitlased jaaksid kindlasti hatta.
Toidupoode on erinevaid. Meie lahedal on paar hea valikuga vaikest marketit, kust võib leida ka Barilla pastat - oleme kodus ;) Teise linnaosas, kus resideeruvad paljud valismaalased, on suur Carrefour, kust võib leida kõike, mis hing ihkab. Sinnasaamiseks tuleb kokku lepida yhe autojuhiga või minna taksoga, aga see on juba pikem teema.
Tanavate aares on iga vaikese maa tagant valvuriputkake relvastatud sõduriga. Pole õnneks nainud mitte yhtegi vahejuhtumit, ringi liikuda on rahulik. Samuti pole kohalikud pealetykkivad. Kohati mõni uudishimulik midagi kobiseb, aga sellega ka asi piirdub.
Hinnad on tõeliselt suureparased. Eriti itaallastele. Kohalik kaup on eriti odav, itaalia margid maksavad umbes samapalju kui Itaaliaski. Panin mõned tshekid kõrvale, et ylevaadet teha.
Õhtuti soome enamasti valjas. Kõige kallim laks maksma 20eurot nagu, kõige odavamas kuuele kokku 13 eurot. Kõige kallim jook siiani mangomahl (mangotykid sees, lihtsalt keele viis alla) Marriotti hotellis 2 eurot (Itaalia kysitaks vahemalt 10 selle eest).
Moodi tundub, et ei eksisteerigi. Yhesugused kotid igal pool, koledates varvides ja synteetilisest materjalist. Kaubandustanavad on tais jubedate kingadega poode. Eile nagin võltspuumasid. Kujundus ja loomake peal oli ok, aga Puma asemel oli kirjutatud PAMU. Sama nagu kadaka turul Adibass ja Panasoanic..
Kliima on hea. Siiani on olnud soe ja paikeseline, paeval kain õhukese jakiga (mida kasutasin Eestis suvel), õhtul panen soojema peale. Eile laks pilviseks (haruldane) ja on seda siiani.
Natuke kaootiline sai jutt, aga selline siin ongi :) Suhteliselt manjaana...
Pilte pole eriti teinud, aga katsun end parandada. Tundub, et kohalikele vaga ei meeldi, et neid fotografeeritakse.

Jälle Kairost

G on tänasest jälle Kairos. Et kuidagigi seda eriti tühja pühapäeva sisustada, tegin natuke minagi eeluurimistööd. Egiptusesse minek muutub iga päevaga järjest konkreetsemaks. Kuigi minu jaoks on ikka veel päris utoopiline ja kauge. Pole veel kohtagi, kus oma kompsud maha panna jne.
Reedel saime muideks kätte oma viisad. G-le anti tööviisa pooleks aastaks ja võib käia edasi-tagasi palju tahab. Kaaslastega ollakse palju kitsimad. Minu (turismi)viisa on vaid kolmeks kuuks, ühekordse sisenemisega ja kohalolekuajaga maksimaalselt kõigest üks kuu. Kuulda oli, et ka üks teine paar saatusekaaslasi sai samamoodi. Saatkonna ust tuleb naistel hakata tihti kulutama, aga kindel on see, et kord kuus saab koju.
Hetkel on suht võimatu ette kujutada, mis mind ees ootab. Käskisin G-l seekord hoolega vaadata, mida kohalikud naised seljas kannavad, et shnitti võtta. Mind juba üritatakse veenda, et ma võiksin oma linalaka Kairo linna peal rätiga katta. :p

Leidsin ühelt ameerika expatsi lehelt head nõuanded algajale "egiptlasele" (minu meelest kehtivad ka muudes situatsioonides ja maades):

• ükski kultuur pole õige ega vale, vaid kõigest erinev
• ei maksa kunagi eeldada, et teised peaksid olema nagu meie
• mis on tähenduslik meie jaoks, võib olla teistele sisutu
• kohanemine on kergem õppides tundma selle maa tausta ja tahtes siiralt mõista sealseid inimesi, religiooni ja kombeid.

Udujutt? Pole viga, küll aja jooksul saab selgemaks meile kõigile... ;) Tundub aga, et on aeg alustada uue Labeliga - Kairo.

Veel huvitavaid fakte egiptlaste kohta. Millegipärast on Itaalias nende eelistatuim asukoht Milaano, neid on siin suisa 20 000. Ja immigrantide seas on just nemad kõige innukamad (era)ettevõtjad.