Ohh neid kauneid roose

See aasta on olnud ilma suhtes tòesti imelik. Siiammani kehtinud tendentsid on kòik peapeale keeratud. Jaanuar oli tavaliselt soojem. Kui siis veebruaris suur kùlm kohale jòudis, siis ei olnud enam otsa ega ààrt. Tundus, et talv ei saagi enam otsa. Ja siis tuli vihm. Sadas ja sadas ja sadas. Mai lòpus oli mul villane jakk veel kasutuses ja magasime paksu suletekiga. Pole seda veel enne juhtunud! Kahju oli ka vaadata, kuidas kevadised (minu poolt alati vàga oodatud) magnooliòied vihmaga kannatasid.

Aga kunagi ei tea, mis millekski hea on. Tundub, et tavalisest jahedam ja vihmasem ilm on loodusele meelt mòòda. Kui esimesed vesised maasikad natuke pàikest said ja magusamaks muutusid, hakkasin màrkama ka muid positiivseid tulemusi. Rohi oli juunis alles tàiesti roheline, mitte kuivanud ja kollane nagu tihti sel ajal juba on. Ja kui palju lilli! Haljasalad on tihedalt òisi tàis - roose, hortensiad, puud on ka vàrvilisemad. Nàdalavahetusel kàisime tuttavatel (maal) kùlas. O'ied kannavad vilja ja nende pirnipuu on pirne paksult tàis tipitud. Perenaine oli mures, et kasvades làhevad liiga raskeks ja tuleb ilmselt harvendadagi...

Nii ma siis kàin ringi, imetlen lilli, ahhetan ja ohhetan....