Huvasti,Kairo!

Meie aeg Kairos hakkab otsa saama ja alates reedest oleme taas milaanokad.
Mul on hea meel poorduda tagasi oma itaalia koju ja teha taas oma tavalisi itaalia tegemisi, kuid tunnistan, et natuke on ikka kahju ka. Nagu iga asjaga, mis hakkab otsa saama.
Kui viimased aastad on kadunud kusagile ja tundub, et pole joudnduki midagi olulist teha, siis Kairos veedetud 6 kuud tunduvad uhed pikimad minu elus. Ajal oleks nagu teine rutm.. ja eks omamoodi olegi.
Jargmise kuu kuni septembrini kavatsen veeta puhates ja ringi rannates (nagu ma poleks seda siiani teinud :D ) ja loodetavasti on mind naha rohkem intenetiradadel taas septembrist.
Peatse taaskohtumiseni!