Meie Milaano pesa on nagu ikka. Selline jahedavõitu. Istun kampsunis, aga ikka muutuvad käed jääkülmaks. Suurem risk on külmetada kodus kui väljas.
Lood internetiga on kehvad. Kõrge hind ei tähenda alati kvaliteeti. Pidevalt “kaob” ühendus ära Kes näeb mind äkitsi onlinest kaduvat, vabandust…. Uuesti proovides peakompuuter ei vasta. Vahest aitab Restart/Riavvia, kuid mitte alati. Kindlasti vahetame, odavama ja parema vastu. Ilmselt mingi aeg tuleb vahepeal ilma hakkama saada.
Panin tähele, et vastasmaja naabrid on vahetunud. Hulgatute lillepottide asemel on nüüd näha hulgatud riided. Kahel pesurestil ripuvad ööpäevaringselt joped, püksid, kampsunid. Välja visatakse ka jalanõud, pesukausid, pannid. Magamistoa akna taga paistavad kolmed toasussid. Imelikud. Hiinlased. Või jaapanlased. Või...
Pühapäeval oli Milanos taas blocco totale. Kuid see ei takistanud meid ringi liikumast. Sõitsime trammiga linna, uudistasime FNACis (seal on hetkel supersoodsalt raamatuid, muusikat ja filme, peaks veel luusima minema). Palazzo Reale ees oli tohutupikk järjekord. Viimast päeva oli Caravaggio näitus ja sabas seisis terve hulk viimasel hetkel ärganuid (näitus oli üleval novembrist).
Kesklinnast edasi sõitsime teise äärelinna, et vaadata ooperit. Siinkohal suured tänud tegijatele ja kutsujatele. Mina jäin üritusega väga rahule ja tulen heameelega teinegi kord uuesti. ;)
Stseen Mozarti Figaro pulmast. Ohoo.. näen ühte tuttavat kukalt....
Huvitav, et võrreldes Naapoliga tundub Milaano pooleldi väljasurnud. Kui Naapolis ei pane ma enam segadust ja korratust märkamagi, siis Milaanos paneb väikest kõrvalekallet kohe tähele. Näiteks ägeda lumekoristusega on meie kvartalist üles kistud ka paljud lamavad politseinikud. Eile koju tulles vihastasin koledal kombel, sest keegi mühkam oli julgenud oma auto parkida keset kõnniteed, kuigi ümberringi on ruumi kui palju.
Täna hommikul on metroo streik. Mõnulen kodus.
No comments:
Post a Comment