Tuesday, April 08, 2008

Kuidas me kolisime

Kolimiseks kulus meil kokku 3 päeva. Nädal enne toodi meile koju mõned kastid, et ma saaksin osa asju ise pakendada (N: ihupesu jne, selline oli meie soov).
Niisiis, reedesel päeval tulid mehed. Kogu meie elamine kadus kastidesse. Mul polnud aimugi kus midagi võiks olla. Siin on seis reede õhtuks.








Laupäeva hommikul said kastidesse veel viimased asjad. Näiteks nõud köögis jne. Samal ajal sõitis kogu kraam juba tõstukiga allolevatesse veoatudesse.
Pilt laupäeva õhtuks.








Pühapäeva hommikul sõitsid autod Toriinosse, kus me neid juba ees ootasime ja kogu kraam toimetati meie uude kodusse. Veel jõuti panna meile üles lambid, monteerida kokku mööbel ja pakkida lahti õrnemad/tähtsamad asjad, et kontrollida, kas said tervelt kohale.
Ülejäänu jäi kõik meie toimetada.

Möödunud on umbes kuu. Enam-vähem hakkab elamine ilmet võtma ja asjad oma õigeid kohti leidma. Puudu on veel osa kardinaid (Milaano omad Toriinosse ei sobi) ja seintele on üles panemata maalid. Ühe toa nurgas seisavad viimased viis kasti...

Kadunud on G. müts; elektrooniline kell, mis võtab andmed satelliidilt ja pisike Lõuna-Ameerika päritolu talisman. Kaks esimest võivad veel välja ilmuda kuskilt, viimane ilmselt jäi äravisatud pakkepaberite vahele.

KUidas mõni laps tahab kiiresti suureks kasvada

Meile tuttav abielupaar jalutab Asti linnas ja kohtub toreda poisiga.
- Ciao! Come ti chiami? (Tere! Mis su nimi on?)
- Rodolfo, vastab poiss uhkelt ja kõlavalt.
- Quanti anni hai? (Kui vana sa oled?)
Pealevaadates üle kolme ei pakuks.
- Cinque. (viis)
Raskesti usutav.
- hmmm... tre? (kolm?), üritavad suured uuesti.
- Facciamo quattro. (teeme neli)