Esmaylevaade olukorrast

Siin ma lõpuks nyyd olen internetipunktis (tund maksab 6 kohalikku poundi ehk umbes 70 eurosenti) ja klõbistan arvutiklaviatuuri, millel on peal ka araabia tahestik. (Tapitahtede koodid pole enam hasti meeles...). Kirjutada oleks niipalju, ei tea kohe kust otsast alustada. Teen vaikese ylevaate, eks edaspidi siis kõigest tapsemalt.

Valjast kostab kutse keskpaevasele palvele...

Elame Kairo kesklinnas, keset Niilust vaikesel saarekels, mis on võrreldes muu linnaga vaheke (vaga vaheke) laaneparasem. Saarel asuvad paljud saatkonnad. Oleme ennast hotellisviidis sisse seadnud. Elame 23ndal korrusel vaatega Niilusele. Hommikuti pole tihtipeale midagi naha, sest udu-sudu on nii paks, et midagi ei paista. Õhk on kuidas kunagi, kohati on tuulega paris varske, kohati matab toss hinge. Niilus on nagu sogane nagu solgikraav.
Esimene yldmulje. Kõik terves linnas tundub yhtlaselt hallikas-beezhikas-pruunikas.
Liiklus on kohutav. Teed on tihedalt autosid tais. Igauks sõidab nagu heaks arvab. Eesõigus on sellel autol, mis on kasvõi yhe cm võrra eespool. Enda lahenemisest antakse marku kerge signaaliga. Ylekaigukohad praktiliselt puuduvad. Yle tee saamiseks tuleb riskida. Lahenevad autod isegi mitte ei aeglusta, vaid jalakaia oma asi, kuidas ta auto eest ara saab. Kohati siiski lootust on kui kuskil ristil on keegi, kes natuke masse juhib. Isegi vaiksematel tanavatel, kui autojuht annab marku tee yletamiseks, ei aeglusta ta sõitu. Kohati on liikluse kiirendamiseks tee kohal veel kiirtee. Enamus autoparki on heal juhul 80ndatest aastatest.
Oleme natuke linnas ringi liikunud ning esmamulje hallist-beezhist on jaanud. Tunne on nagu oleks tagasi lainud minevikku. Asfalt on teedele maha pandud kunagi vaga ammu, kõnnitesid pole uuendatus majade ehitamisest saadik. Mõne kobedama maja või saatkonna ees on pandud teekivid, kuid vahepeal, eikellegi maal tuleb vaadata, et jalgu valja ei vaana.
Puhtusest on ka arusaam erinev. Kohati kaiakse luuaga yle, pyhitakse kokku kuhi ja siis tuleb teine mees punutud korviga ja tõstab kahe vineeritykiga sodi korvi. Hotelli ees marjatakse hommikul tolmu kinnipidamiseks teed, kuid tulemuseks on porised lombid. Nendel samadel kõnniteedel myyakse asjakypsetatud leiba. Hea kui papp all on.
Taiesti eraldi teema on soogikohad. Olles nainud sisse mõnesse lihapoodi, tunnistan, et ei taha naha yhegi restorani kooki. Kohalik sook on aga imehea. Liha syyakse palju ja taimetoitlased jaaksid kindlasti hatta.
Toidupoode on erinevaid. Meie lahedal on paar hea valikuga vaikest marketit, kust võib leida ka Barilla pastat - oleme kodus ;) Teise linnaosas, kus resideeruvad paljud valismaalased, on suur Carrefour, kust võib leida kõike, mis hing ihkab. Sinnasaamiseks tuleb kokku lepida yhe autojuhiga või minna taksoga, aga see on juba pikem teema.
Tanavate aares on iga vaikese maa tagant valvuriputkake relvastatud sõduriga. Pole õnneks nainud mitte yhtegi vahejuhtumit, ringi liikuda on rahulik. Samuti pole kohalikud pealetykkivad. Kohati mõni uudishimulik midagi kobiseb, aga sellega ka asi piirdub.
Hinnad on tõeliselt suureparased. Eriti itaallastele. Kohalik kaup on eriti odav, itaalia margid maksavad umbes samapalju kui Itaaliaski. Panin mõned tshekid kõrvale, et ylevaadet teha.
Õhtuti soome enamasti valjas. Kõige kallim laks maksma 20eurot nagu, kõige odavamas kuuele kokku 13 eurot. Kõige kallim jook siiani mangomahl (mangotykid sees, lihtsalt keele viis alla) Marriotti hotellis 2 eurot (Itaalia kysitaks vahemalt 10 selle eest).
Moodi tundub, et ei eksisteerigi. Yhesugused kotid igal pool, koledates varvides ja synteetilisest materjalist. Kaubandustanavad on tais jubedate kingadega poode. Eile nagin võltspuumasid. Kujundus ja loomake peal oli ok, aga Puma asemel oli kirjutatud PAMU. Sama nagu kadaka turul Adibass ja Panasoanic..
Kliima on hea. Siiani on olnud soe ja paikeseline, paeval kain õhukese jakiga (mida kasutasin Eestis suvel), õhtul panen soojema peale. Eile laks pilviseks (haruldane) ja on seda siiani.
Natuke kaootiline sai jutt, aga selline siin ongi :) Suhteliselt manjaana...
Pilte pole eriti teinud, aga katsun end parandada. Tundub, et kohalikele vaga ei meeldi, et neid fotografeeritakse.