"Tere! Minu nimi on Sirkus ja ma olen kofeiinisòltlane."
Ja kuidas ma sellisele jàreldusele jòudsin? Oli see eelmine nàdal kui Milaano kodus sai otsa kofeiiniga kohvipulber ja oli vaid jàànud ilma kofeiinita. Mis seal vahet, maitse ikka sama, mòtlesin.
Esimene pàev ilma kofeiinita. Tundsin kuidas hakkas vaikselt tulema peavalu. Tuikamine ei tahtnud kuidagi ùle minna. Kahtlustasin kùll òòsel sisse jàànud konditsioneeri (kùlm hakkas isegi) ja kanget turja (jòusaalis jài kàimata). Lòpuks enam ei jaksanud olla ning vòtsin pool Momenti.
Teine pàev. Hommik oli enam-vàhem. Siis hakkas jàlle pea tuikama. Manustasin oma loodusliku apteegi ravumeid. Nagu hakkas kergem. Kuid ajutiselt.
Kuni siis pealelòunal sai linnas ùks korralik lonks kohvi manustatud. Ja nagu imevàel kadus ka peavalu.
Vot nii on lood. Mis seal siis ikka. Ja nagu òige sòltlane ikka, olen ikka jàrjest kangemat kohvi hakanud hindama. :D
siia paneb piccola kirja oma Itaalia lugu
Blogija:
- Sirkus
- italianiseeritud eestlane
2 comments:
Vaevalt, et see nüüd eriliseks lohutuseks on, aga sinusuguseid on teisigi - mina näiteks. Eriti selgelt on see arusaamine jõudnud minuni reisidel, kus hotellis hommikusöögi ajal vaid viljakohvi pakutakse (retsept: võta 1 spl kohvipulbrit ja sega see 1 kannu leige veega)... Erilise selgusega meenuvad kohe Sri Lanka ja Türgi jõledused ses vallas. Jube lugu!
huhh, mul on veel lisaks nikotiinisõltuvus, netisõtuvus ( väljenub hajeli mõtetes ja värisevates kätes).. ning mingis imelikus sõltuvuses olen ka oma mehest...( selline hingeline sõltuvus)
Post a Comment