Mingi aeg tagasi hakkasin koguma itaaliapàraseid inglisme. Sest ilma neid teadmata ei saa teised sinust aru vòi ei saa sina teistest aru. Jah, see kunagine teema english alla italiana.
Nùùd tuleb vàlja, et ma polegi esimene. Keegi on selle avastanud juba aastaid tagasi, kusjuures itaallane ja lausa terve(d) raamatu(d) kirjutanud. Selle mehe nimeks on Beppe Severgnini ja raamatu (mida ma hetkel usinasti loen) nimeks on L'inglese. Nuove lezioni semiserie. (Inglise keel. Uued pootòsised òppetùkid). See mees kùll tùùpiline itaallane pole, sest enne pole ma veel nii iroonilist enesekriitikat siin maal kohanud. Tàitsa eesti maitse kohe, ùtleks.
Igastahes vàga vaimukalt kirjutatud ja eile rongis pidin naerukrambid saama. Lugesin nàiteks, kuidas keegi tahtis oma hilbupoele tàhtsa nime anda ja selleks sai Top One. Rahvas on aga keeleoskamatu ja rahva suus on poe nimeks hoopis Topone (Suur hiir). No kas pole naljakas.
Vòi kui ùks itaalia proua tahtis arsti juurde minna ja ùtles, et tal vaja Racket maksta. Tegelikult on selle tasu nimi hoopis Ticket. Vòi...
Ja terve raamat on samas vaimus. Muideks puutumata pole jàànud ka eestlased.
Lisaks muhedale lugemisele on raamat ka pàààris òpetlik.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment