Kùll on imelik see itaalia ilm! Naapolis oli natuke jahedavòitu teisipàeval, siis andis kùlm vaikselt jàrele. Vesuuvi valge ots muutus taas tumedaks tagasi. Ja nàdalavahetuseks oli suisa pidu. Kohe nii soe, et pùhapàeval vòis olla òhema kampsuni vàel. Mnjah, samal ajal vaatasime telekast, kuidas Milaano uppus otses mòttes lume alla.
Mida me siis ette vòtsime. Reede òhtul kàisime minu soovil Nannella's kòhtu tàitmas (nàmma-nàmma-nàmma ning varem kirutud interjòòr ja làrm on muutunud tàiesti teisejàrguliseks) ja pàrast làksime kinno (neid ka meil siin kodu làhedal laias valikus. Vaatasime Match point'i).
Laupàeva hommikul mòtlesime olla eriti asjalikud ja sportlikud ning pakkisime kotid trenniriietega. G. vàitis, et tema kontori kòrval olevat 1 jòusaal. Tee peal baaris jòime klòmm kohvi ja... no tere hommikust! Jòusaal oli tàiesti kinni. hàhh!!! Marssisime sama targalt koju tagasi! Tegime mòned kiired toiduvarude tàiendamised, mugisime kòhud pastat tàis, nokkisime nina ning ootasime pàrastlòunat. Nimelt tahtsime shoppama minna, kuid seda saab teha vaid kella ùheni vòi siis uuesti neljast. Seekord sai ostetud hulgaliselt kraami ja kòik vaid meespoolele. Suurimaks ostuks oli uus talvejope, kuigi selle kevadise soojaga polnud enam pàris selge, milleks seda kasutatakse.
Kui pùhapàeva hommikul akna lahti tegin, polnud òhu vahet enam pea ùldse tunda. Meenutas kergelt miskit eesti varasuve taolist. Mònus! G. tahtis teha ùks hommikune jooks ja ma tahtsin niisama mòòda mereààrt jalutada. See oli pàeva parim mòte. Saime teada, et terve see ala oli hommikupoole liikluseks suletud ja naapollasi tàis. Kes jooksis, kes jalutas, kes niisama, kes lastega, kes koeraga, kes sòpradega... Melu kui palju! Vaadates seda lòbusat sebimist làks endalgi meel ròòmsaks. Merel oli nàha punt purjekaid, mis ei liikunud mitte ùks kriips, regatiks olid nad kahjuks valinud tàiesti vale pàeva, sest suisa ebatavaliselt polnud tunda tuulekestki. Ja jàrjekordselt oli mul kahju, kuna olin jàtnud fotoka koju. Tagasiteel kuulasin Palazzo Reale ees noortegruppi trummidega ja nòksutasin jalga.
Pàrastlòunal kolasime veel nats kodukandis ja kàisime jàlle kinos (Mùnchen). Natuke ùritasin kududa ka, aga sellest saab lugeda teisest blogist.
Kokkuvòttes rahulik ja mònus nàdalavahetus. Ja Naapolis polegi nii paha.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Tore on lugeda, et te Napoliga teineteisega leppima hakkate :) Seda kevadist õhku ja hõngu on paaril päikeselisemal päeval ka Tallinnas juba aimata olnud, aga vaid lühikesteks hetkedeks. Vähemalt on, mida oodata.
Post a Comment