Saint Lucia – nii on nimeks saarel, kus olin viimase nàdala. Uhelt poolt uhub saart Atlandi ookean ja teiselt poolt Kariibi meri. Kaardilt vaadates saarte riburada keskel, naabriteks pòhjas Martinique ja lòunas Saint Vincent ja Grenadine. S lucia on ùks tuulepealsetest saartest (ingl.k windward, it.k sottoventi), kus temperatuur on stabiilselt paras ja kuhu orkaanidsatuvad vàga harva. Nime on saar saanud pùha Lucia jàrgi, sest just 13.detsembril 1502 pani Kolumbus siin jala maha. Selle tàhtsa mehe jàrgi oli nimetatud ka pealinna Castries (kus elab 1/3 rahvastikust, kokku riigis 150000) peaplats, mis siiski nimetati ùmber Nobeli auhinna saanud kirjaniku (loomulikult ùks kohalikest) jàrgi ja kannab nùùdseks nime Derek Walcott Square.
Saare keskosas asuvad vihmametsad, mida ùmbritsevad hulgalised banaaniistandused. Tegemist on tòelise banaanivabariigiga, sest just need viljad on kohalike peamiseks sissetulekuks.
Minevikust veel niipalju, et iglased ja prantsalsed kaklesid aastasadu selle maatùkikese pàrast, omanik vahetus selle aja jokksul 14 korda, kuni lòpuks jàid siiski peale inglased. Kuigi 1979.aastast on St. Lucia iseseisev riik, on ta siiski osa briti commonwealth’ist. Ühe kohaliku taksojuhi arvates oleksid kohalikud rohkem rahul prantslastega, pòhjuseks tòi ta brittide palju keerukamad ja piiratumad immigreerumisreeglid.
Loogiliselt on kohalikuks ametlikuks keeleks inglise, kuigi omavahel vesteldakse…
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Siis te ikka jõudsite reisule! Kas see on see samune reis, mida planeerisite, kus oli viisat vaja, jne.
Vägev, ei jõua muljeid ära oodata. Lisa pilte ka!!!!
Head uut aastat!
Post a Comment