hilbundusest

Nii ma siin siis jàlle istun pikad pàevad ùksi kodus ja millegipàrast selline staatus vàga ei inspireerigi midagi tegema. Vahest ikka pingutan ja ajan end pùsti, et teha kasvòi ùks tiir vàljas.
Eile uurisin natuke poode ja seal olevaid allahindlusi. Vist on Naapolis rebimine kòvam, sest siis làks osturalli lahti juba aasta kolmandast pàevast (oli ka nàha juba peale jòule), kui Milaanos alles kùmnendast.
Mamma kàis siinolles imetlemas kevadkingi. Kuid hind oli niivòrd soolane, et rahakoti rauad ei avanenud. Ootasime, et ehk lasevad hinna allapoole. Kàisin ma ikka sellest poest mòòda, aga pidevalt oli nii kinni kui veel olla sai. Eile lòpuks sain pihta, kui pealelòunat kella viiest avati. Pettumus kui suur! Ei mingit alet! Sees istus vaid igavlev meesmùùja. Ahh, hoidke omale oma kingad!
Kunagi aastad tagasi oli minu garderoobis must ajastu. Pikkamisi làks see masendus aga ùle ja hakkasin uuesti vàrve tahtma. Lubasin, et nùùd tahan vàhe ròòmsamaid riideid. Kuni siis sel aastavahetus oli tàielik draama. Valisin oma meelest viisaka komplekti vàlja, mis oleks ka mugav koduses miljòòs. Enne selgapanemist kùsisin veel ùle, et kas nii sobib. Jah. Ja kui siis autosse istusin, teatati, et aastavahetus on ikkagi pidulik sùndmus ja tu non sei elegante neanche un pò (sa pole karvavòrdki elegantne) . Vot siis viskas mul kùll maksa ùle kopsu. Krt, kohe ei vòinud siis òelda và. Spets ju kùsisin, kas on ikka ok. Ja kui siis kùsisin, et mis on tema meelest see elegante. Vastuseks sain:"Must. Vòi siis vàhemalt seelikki." Aga kusjuures mehed siia kategooriasse ei kuulu, neil on lubatud vàhe lòdvemalt asja vòtta (ma olingi orienteerunud tema pùkste ja kampsuni jàrgi).
Igatahes, et selliseid nòmedaid ùleelamisi edaspidi vàltida, ostsin eile omale viisaka komplekti. Tàitsa nagu mulle valatud. Must ilma varrukateta lihtne kleidike, millel peal peenike vòò. Ja sinna peale samast kangast jakike. Must naturalmente. Kòik on vàga tip-top, aga vot kui korraga selga panen, on tunne nagu hakkaks matustele minema. Meespoolel hakkasid aga selle ostu peale kòrvad liikuma ning oli ùlimalt rahul. No lòpuks ometi! Ja "kodurahu" maksis kokku vaid 69 eurot.
Veel leidsin omale talviseks ajaks velvetpùksid. Just sellised nagu tahtsin.
Sellega ka minu eilne shoppamine lòppes. Jah, olen suht lùhikese maa jooksja. Ostumaratonil ei pea ma kaua vastu...