STIPO

Pùhapàeval jalutasime pikki mereààrt. G. jutustas, et kui nad vennaga vàiksed olid, siis aeg-ajalt tuli ema heatujuliselt koju ja kaasas oli grillkana. Kui nad suuremaks kasvasid, siis nad said teada, et emal oli palgapàev. Poiste jaoks oli see rohkem nagu kanapàev. Igastahes kokku sai nimeks STIPO - stipendio (stipendio on teenistuja palk, salario tòòlise palk) ja pollo (kana). Hiljem hakkas ema tooma muid asju ka, nàiteks polentat (tahke maisipudru).
Esmaspàeval oli G palgapàev. Stipendio on just see sòna, mille pàrast me Naapolis olemegi.
Kuna mulle toredad lapsepòlve lood meeldivad, siis otsutasin teha ùllatuse. Mòtlesin kùpsetada òhtusòògiks kana ja teda sellega ùllatada. Juba enne helistas ta ja pakkus vàlja minna sòòma pizzat. "Ei, tàna ei sobi. Mul on sulle ùks ùllatus," ma vastu.
Lappasin natuke internetis retsepte. Ahh... neid vòib jààdagi lugema, ilma, et seda òiget leiaks. Làksin tagasi kòòki ja viskasin pannile seda, mida kùlmakapist leidsin - sibulat, kanafileed (jah, me sòòme seda), spargelkapsast (broccoli), porgandit, suvikòrvitsat (zucchini). Hautasin. Kòrvale keetsin maisiputru (see on igavene tòò, sest see paks mass tahab pidevat segamist).
Kui G koju tuli, tirisin ta kohe esimesel vòimalusel kòòki ja demonstreerisin uhkelt panni ja poti sisu. "Vaata, vaata, arva, mis pàev tàna on!" Tal làks hetk aega, et aduda, millest on jutt. Stipo!
Igatahes òhtusòòk kiideti heaks. Et nii head Stipot polevat ta enne sòònudki.

Pizzal kàisime eile. Kohas nimega Pizza e babà. Sinna satub vahest ka vàlismaiseid turiste ning nad olid pùùdnud tòlkida menùùd inglise keelde. See oli lihtsalt kohutav. Salame - spicy, prosciutto (sink) - harm, kùùslauk - gartic, erinevad kòògiviljad - pepers, osa oli jàànud sootuks tòlkimata. Ja siis ùhe koha peal purskasin naerma. Cooked arm. Ilmelt pidi olema ham, mis ùlejàànud kohtades oli harm, et siis keedusink. Vaevalt siiski, et ùkski turist riskib tellida seda "keedetud kàevart". Mine neid hulle naapollasi tea! :D