Palju on rààgitud ja rààgitakse itaalia abieludest ja itaalia meestest. Kes ei teaks nàiteks filmi Lahutus itaalia moodi. Tàielik klassika. Eks ka sellel on olnud oma roll loomaks ettekujutust itaalia paaridest, abielust, perest. Arutatakse, kas itaalia mehed on machod vòi mitte. Kas nad on truud oma naistele ja lojaalsed perele?
U"hed arvavad, et itaalia mehed armastavad oma naisi alati ja peret naljalt ei jàeta. Samas on selliseid igavesi poissmehi, kes oma elus stabiilsust ei saavutagi vòi elavad siis elavad sùùdimatult rahumeeli mamma hoole all.
Kindlasti peret kui institutsiooni vààrtustatakse kòrgemalt kui Eestis. Minu meelest. On ka òige, et itaalia mehed oma naistest hoolivad, on hellad ja tàhelepanelikud ka siis kui esmane vaimustus on hajunud. Samas aga pidevalt tòuseb lahutuste arv ja òeldakse, et Itaalias on suur hulk neid mehi, kes peavad armukesi (jàrelikult naised ka).
Vòta kinni.
Kunagi kuulsin lugu ùhest noormehest. Oma vàljavalitu oli tal olemas, kellega oli ka kindel plaan abielluda. Kuid sòbrad teadsid, et tal on kòrvalt hulgaliselt ka teisi "pruute". Miks? Miks ta lollitas oma kihlatut, kes oli tore ja pealegi armastas teda. Miks ta sebis kòrvalt kui valik oli tehtud. Teate milline oli vastus. Aga temast saab hea ema minu lastele.
Mind vòttis tàiesti tummaks. Selle pàrast!? Midagi nòmedamat annab vàlja mòelda. Heakene kùll. Oletame, et nad abielluvadki, aga siis selgub, et ùks neist ei saagi lapsi... Vòi kui saavad lapsi ja naisest saab hea ema, kas nad on ka ònnelikud?
Kùsimusi vòiks esitada sadu. Kindlamast kindel on vaid see, et ma ei tahaks olla selle neiu asemel.
siia paneb piccola kirja oma Itaalia lugu
Blogija:
- Sirkus
- italianiseeritud eestlane
1 comment:
Tead, see on selline teema, mida ei saa tegelikult kommenteerida. Kuid, ma muudkui loen ja iga kord kui su blogi vaatan, siis tuleb jàlle see teema meelde... Olen ka ise kohanud selliseid paare ning sellist mòtlemist, ka hullemat. Kui sel mòtlemisel on oma kaks nàgu; esimene on see, mis sa kirja panid, teine on aga see teine... Olen tàhele pannud, et Eestis on vàga popp viimsel ajal on 40 aastates naine maha jàtta ja uus tibi muretseda, siin seda juhtub haruharva! Isegi kui kàiakse tibiga vàljas, ning aidatakse tal korterit nt. maksta, oma laste ema ei jàà hàtta kunagi! Ning vàga raskelt jàetakse maha laste ema, kui lahutatakse, siis on algataja enamuses kordi naine. Samas, kui peres enam ei toimi asjad, siis ega vaid mees tibidega ringi ei tòmba, ka naine tihtipeale elab kaksielu. Kas see on nùùd òige vòi vale, me ei saa otsustada.. Kas need inemesed saavad sedaviisi juba ette mòeldes ònnelikuks vòi mitte, on raske otsustada. Oluline on ju tegelikult rahulolu, ònn on vàga hetkeline ning teda tuleb tabada, muidu kaob màrkamatult.
Loomulikult pole ma mitte sugugi nòus sellise kàitumisega, olen ka ise kogu elu otsinud head isa oma lastele ja kòik.. aga leidsin armastuse ja avastasin,e t see on hulga joovastavam ning ònnehetki ei pea vaid tabama vaid nad on tunda ka òhus, keha kùljes ning ei kao kuhugi...
Post a Comment