Olen veetnud pikki pàevi Toriinos, uurides mitmeid kinnisvarakuulutusi, kaevanud internetis, jalutanud tunde mòòda tànavaid otsides, uurinud linnakaardi igat millimeetrit, helistanud ja kàinud vaatamas ka kortereid ligidalt.
Igasuguseid on. Ilusamaid ja koledamaid, renoveeritud ja juba aastakùmneid remontimata, vàiksemaid ja suuremaid, kallemaid ja odavamaid (hinnad on kusjuures paari viimase kuu jooksul màrgatavalt langenud), erinevates linnaosades. Mòni on isegi tàitsa kobe, aga ikka ei veena ùtlema jah-sòna. Tunne on puudu. See òige tunne, et sellest kohast vòiks saada minu kodu.
Reedel kàisime vaatamas ùhte. Tànav mulle meeldib, kòik eluksvajalik on kòrvaltànavates, kesklinna saab jalutada mòòda ilusaid tànavaid vòi sòita bussiga. Mis kòige tàhtsam, tunne oli hea, meil mòlemal. Mis sellest, et tahab natuke remonti ja autole peame eraldi koha leidma ùmbrusest.
Minu entusiasm kestis Milaanosse koju jòudmiseni. Vaatasin meie tube, meie ilusat suurt avarat terrassi, meie asju. Pagan kùll! Miks me peame kolima, meil on siin kòik olemas, mis vaja koos panipaikade ja garaazhiga, rohelusega ja teenustega ùmbruses ja mis kòige tàhtsam, meil on siin hea olla. àkitsi ei tundunudki leitud Toriino lahendus enam nii roosiline, sest seal pole kòike seda. Pole isegi seinakappi, kuhu kingakarbid laduda. Mida rohkem G vadises kolimise teemal, seda kurvemaks ma muutusin. Ma ei taha siit àra minna! Ma ei taha kodu vahetada! Ja suutmata vastu panna, hakkasid mul pisarad mòòda pòski alla veerema...
àkki peaks edasi otsima Torinos....
Tàna hakkan tegema nimekirja meie mòòblitùkkidest ja nende mòòtudest.
Vàikest ùlevaadest minu vaatlustest vòite nàha siin:
http://picasaweb.google.it/valsitaktis/Torino
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment