Tool ja kodus

Kodus.
Minu esimesed paevad moodusid koogikappe kyyrides (aastate jooksul kogunenud k6nts) ja asju paika pannes. Mitte terved paevad siiski.
Meie elamine koosneb suuremast ja vaiksemast magamistoast (potentsiaalsetele kylalistele), vannitoast, suurest toast kus on suur ymmargune laud ja diivaninurk, kook. Kook on neist k6ige haledam, sest ruumi on vaid kokkamiseks ja valgust vahe. Esimeseks varviks on tumepruun, jargmiseks beez. Minu maitse jaoks liiga pruun peaks ytlema, kohe vagisi tahaks midagi r66msamat ja varvilisemat.
Veel olen avastanud, et kohalikud ei kasuta eriti naturaalseid materjale. Tekid padjad on synteetilise sisuga ja ajavad koledasti higistama. Olen pannud tahele, et ka riietuses domineerib synteetika.
Iga paev kaib koristamas ratiga tadi. Vahetab voodipesu ja kateratikud, pyhib natuke tolmu ja t6mbab vannikardina sirgu. Umber kord nadalas kaib ka tolmuimejaga yle. Kook ja mustad n6ud on taiesti minu parusmaa.
Hotellist on meile lubatud ka mitmesuguseid lisateenuseid, milliseid tuleb aga mitu korda yle kysida ja suure pealekaimise peale isegi vahest midagi 6nnestub saada. Yhed meist jaid saabudes haigeks, hotellis peaks olema ka arst, keda nad naha soovisid, keda lubati ka saata, aga kellest siiani midagi kuulda pole olnud. Naiteks Marriotti hotelli teenindajate motoks on "Yes is the anwer. What's is the question". Jahhi saame vastuseks ka alati meie hotellis, aga tundub, et kysmused ise on vahetahtsamad. Naiteks alates esimesest paevast kysime hotellituppa internetiyhendust (Dial-up kusjuures), aga siiani pole lubatud tehnika manager meie juures kainud, et arvuti ja pistiku vahele kaivat juhet anda ja pistiku toimivust kontrollida.
No kui siis hommikused sattimised, triikimised jne on tehtud, lahme me minu teise saatusekaaslase, Patriziaga valja. Enamasti oleme liikunud meie saarekesel, korra kaisime ka teiselpool vett.
M6ningatest asjadest tunneme juba puudust. Naiteks tahaks vahest l6unaajal valjas syya ka midagi muud kui igal nurgal pakutavad v6ileivad ja fast food, mis tundub olevat peamine toitumisviis ja kohalike seas. Ilmselt seda ka p6husel, et kohalikel pole eriti rahaga laiutada ja korralikku sooja sooki syyakse kodus.
Veel tunneme puudust ilusast rohelisest pargist. Kui Naapolis on neid vahe, siis Kairos on veel vahem. Teede aares jalutamine pole just eriti palju pakkuv, hingad muudkui autotossu sisse. Lisaks on teede aares palju igasugust prahti ja sodi ning kohalikud meespoole esindajad ei habene oma p6it kergendada kustahes k6nnitee aares. Mulle tundub, et isegi hunnikud puude all on inimparitolu.
Lisaks suitsetatakse igal pool. Oleme Itaalias juba suitsuvabade kohtadega nii ara harjunud... Nyyd jalle koik riided haisevad.

Tool. Palju huvitavam on kuulda meeste lugusid toolt.
Naiteks selline. Paolol oli vaja mingeid dokumente kopida. Leidis siis kellegi, kes viis ta yhe ykseni. Sisenemiseks oli vaja sisestada turvakood, uks avanes imepisikesse kopeerimismasinaga ruumi. Ja ohh yllatust! Masina k6rvalt krapsas pysti vennike, kes kohe teenust osutama asus. Vaeseke istub terve paeva yksi lukustatud pisikeses ruumis. On alles amet!

Eile kais G yhes kaugemas pangakontoris. Selline koht natuke Kairost valjas, kus taksosid ei leia (Kairos tundub et iga kolmas auto on takso). Pangast anti talle siis auto koos autojuhiga. 6htul kui oli aeg koju minna, siis istus G autosse. Autojuht ei teinud teist nagigi. G katsus marku anda, et v6ib s6itma hakata. Andiamo! Andiamo! Zamalek! Go! Go! Zamalek! Autojuht noogutas peaga ja kordas: Zamalek (meie kvartali nimi). Mine tea, akki peab keegi veel tulema. Nii nad siis istusid. Autojuhil tuli vahepeal isegi tukk peale. Moodusid 5 minutit, 10 minutit, 15 minutit. G yritas helistada mehele, kes talle auto oli hankinud, kuid midagi ei klappinud ja ei saanud yhendust. L6puks 6nnestus helistada ja G siis kysis, et kas oodatakse veel kedagi, sest autojuht ei taha s6ita. Ei. Anti autojuhile telefon yle, vahetati m6ned araabiakeelsed fraasid, mille peale autojuht kaivitas mootori ja asuti teele.