Pulmad ja jaanipäev

Kes vòhma àra vòttis?

Vot see on see kui sporti ei tee. Avastasin, et mul on vòhm tàitsa àra kadunud. Esimest korda màrkasin siis, kui oli vaja Milaanos kotiga metroost rongi peale tormata. Esimesed trepid ja juba oligi jaks otsas. Ja kui ma siis tàpselt òigel ajal hingeldades rongis nagu kùps òun oma kohale potsatasin, siis teatati, et rong vàljub ettenàhtust 20 min hiljem.
Tàna siis kàisime ùle pika aja taas jòusaalis. Ai-ai-ai. Peale 5 min korralikku tammumist olin juba omadega tàitsa làbi. Sooh. Kuidas nùùd viimase kuuga vorm nii alla on kàinud? Ja kui ma veel natuke jalga viibutasin otsa, siis oli nahk juba tàitsa màrg ja tundsin end pàris nòrgana. Lihtsalt kohutav.
Mònedes kohtades olen nàinud kardiotabeleid. Et milline peaks olema max sùdamelòòkide arv minutis. Skaala on intervalliga 5 aastat. Et siis 30-35, siis 35-40. Mul on selline kuri kahtlus, et minu vòhma kadumine on kuidagi seotud viimase sùnnipàevaga....
Eks homme ole paista, mis minu lihased kostavad. Neljapàeval on plaanis veel ùks sorts trenni teha (ùllad plaanid). Nòrkusetunde vastu aitas igastahes ùks kobe lòunasòòk.

Ei ole kùll vòhmajutt, aga imetlesin tàna spordiklubi naiste wc-s kraani. On suur kraanikauss, millele on juba tootmisel keskele kraani paigaldamiseks auk tehtud. August mòlemal pool on kraan. Vasakul selline punase tàpiga vanem ja kulunum ning paremal uuem sinise nupuga. Nagu oleks naapoli versioon inglismaa kraanidest, kus soe ja kùlm eraldi. Aga ei. Làhemal uurimisel selgub, et tòòtab vaid too uuem kraan ja tuleb vaid kùlma vett. Kraanikausi all on nàha, et vanal kraanil on vaid imepisike jupp veetoru kùlge jàànud. Huvitav, kui nùùd see uuem kraan ka katki làheb, kuhu nad siis uue panevad?

Kui kurb on meel

Ma ei tea kas nùùd ilma sùù, aga kuskil eile keskpàevast tundsin, kuidas "hale" ligi hiilib. Ja mitte kuidagi vastu ei saanud. Peas keerlesid ja keerlesid ùhed ja samad mòtted. Vàljas rahva vahel kòndides tundsin, kuidas muutusin jàrjest pisemaks ja hallimaks. No ei siis polegi muud teha, kui tuleb pòmaki pòhjas àra kàia.
Ja kui siis G veel helistas, et tuleb òhtul hilja (st veel hiljem kui tavaline 21-22). See oli punkt. Esimest korda Naapolis olles tundsin tòeliselt, et nùùd oleks vaja kedagi, kes òla alla paneks ja minuga kasvòi pizzale tuleks. Tundsin end tòsiselt kurvana.
Kuid nagu rahvasuu ùtleb: hommik on òhtust targem. Eriti kui hommik on sàrav ja pàikeseline nagu tàna... :P

Tàna hommikul kohvi tehes avastaisn, et isegi piima oli eile hapuks mùristanud...

Hullunud kliima

1.juuni òhtul ladistas vihma ja kraade oli napp 10. Midagi on selle kliimaga tòsiselt valesti. Aprillis on ilm soojem kui juunis? Jaanuari ja juuni temperatuuril polegi enam vahet. Ja kuhu on kadunud pàike? Minus on samasugune sooja suve ootus nagu siis kui ma Eestis olin.
Tàna sajab mis hullu. Vesuuvi ja merd polegi aknast nàha, nagu polekski olemas. Taevas oli vahepeal tàitsa must nagu òòsel, paugutas. Korraks kadus elekter, vist lòi vàlk kuskile sisse. Avastasin, et osa tubades olid tuled ise pòlema làinud. Vastasmaja kùljes olevad vihmaveetorud ei jòudnud katuselt tulvadena voolavat vett làbi lasta ja torusuult paiskus vesi suure kaarja joana allapoole. Siis tuli imelik kollakas valgus ja vihm hakkas tasapisi taanduma...
Tundub, et selleks korraks suurema uputamisega ùhel pool ning ma vòin jope peale visata ja oma poeretkele minna.

palju kùlalisi

Oleme alati endale rahavast kùlla kutsunud, nii mina Eesti rahvast nii Milaanosse ja Naapolisse ning G oma sòpru Naapolisse. Ega meil ilmaasjata kùalistetoad pole. Kùlalistel vòtab tavaliselt hoovòtmine aega. Ja nii juhtubki, et tulla otsustatakse suht korraga.
Mul pole kùlaliste vastu midagi, tore kui tulevad. Kuid tàna tunnen, et olen nagu tùhjaks pigistatud sidrun. hehe

Alustame otsast peale.
Kùlaline ùks. Mai viimane nàdal K-ga Milaanos.
Oligi juba aeg, et keegi vahelduseks Eestist kùlla tuleks. Mis sellest, et ise alles kàisin. Pole ikka see. Vastuvòtmisega oli kùll vàike segadus ja minu oodatud kùlaline pidi òò lennujaamas veetma. Kuuldavasti polnudki nii hirmus ja loodan, et ùlejàànu korvas alguse ùleelatu.
Kus me siis nàdala jooksul àra kàisime. Milaanos, Milaanos, Milaanos, natuke linnast vàljas, Comos ja Monzas. U"kskòik kui vàhe vòi palju ei planeeri, ikka jààb midagi tegemata vòi kuskil kàimata. Samas ega ùle ka ei maksa pingutada, sest kùlalised on ju ikkagi puhkusel. Vòi mis. Ja teinekord vòib jàlle tulla. ;)
Ma ise olen juba nii àra harjunud, et huvitav on jàlgida, mida uustulnukad nàevad ja kogevad. Kòik need miksid, mida enam ise ei kùsi. Màletan, kui esimesel korral Milaanot kùlastades tahtsin nàha, kuidas elavad kohalikud. Ja naljakas, kuidas rollid muutuvad ja nùùd tulevad teised uudistama, kuidas mina elan.

Kùlalised kaks, kolm ja neli. Pikk nàdalavahetus G sòpradega Naapolis.
Seekord sain aru, et itaallastest kùlalisi tuleb kantseldada kui lapsi. Ja huvitav, et kui me oleme kàinud teistel kùlas, siis kàitume nagu pererahvas on harjunud. Kui aga nemad meile kùlla tulevad, siis mulle tundub jàlle, et tehakse nagu neil kombeks. Hmmm.
Veel eesti ja itaalia kùlaliste vahel on see, et kui eestlasega on parasjagu tòsisem turimituur ette vòetud, siis sòòmine on teisejàrguline tegevus. Kui aga itaallased kùlas, siis lòunatamine on "pùha lehm" ja pigem jàetakse midagi muud vahele.
A"rge nùùd arvake, et ma tahan hirmsasti kurta, kuid ma mitte ei saa jàtta jàrgmist lugu rààkimata. See ON naljakas. Niisiis:
Auvààrt kùlalistele oli juba enne nende tulekut serveeritud, et veame nad Ischia saarele sooja vette ligunema. Eeldades, et nad teevad omad jàreldused ja vòtavad vajaliku kraami selleks kaasa.
Laupàeva hommik. Ilm tundus just piiripeal sobivana, et lubatud retk vòetigi ette. Enne minekut sai veel meelde tuletatud, et nad ei unustaks oma pàevitusriideid, plàtasid ega rannalinu.
Termaalparki kohale jòudes làksime ise kabiini riideid vahetama, teised jàid ootele , sest neil olid costume'd juba seljas. Tulen mina siis vàlja ja mida nàen. Meie kùlalised on minu poolt vàljajagatud (hotellidest pàtsatud) valgete froteest toasussides ja meie kàteràttidega. Tòeliselt halenaljakas. Kùsin siis, et miks nad ei òelnud, et neil plàtasid pole, meil oleks olnud anda. Vastuseks sain:"Non c'è nessun problema." Et neil pole sellest midagi. U"ks veel lisas, et talle kummist plàtad ei meeldigi. Khmm!!! Minul on kùll probleem. Ei hakanud midagi kobisema, sest mis seal enam teha. Ja nii nad siis jalutasid rahulolevalt nende sussidega mòòda ilma ringi. Ja kòige tipuks olid neil ka ujumismùtside (neid oleks saanud kohapeal ka) asemel sùdakestega vannimùtsid (ka kuskilt hotellist). Inimesed teavad, et tulevad mere ààrde ja pole peale pàevitusriiete midagi muud kaasas?!
Kui me koju tagasi jòudsime, siis loomulikul sussid enam jala otsa panna ei kòlvanud (tallad olid pisikesi kivikesi tàis tipitud ja valgest oli saanud hall). Rahumeeli paterdasid kingades. Mis sellest, et me ise ukse juures iga kord kingad susside vastu vahetasime. Mis sellest, et vàljas sadas vihma ja kingad olid porised.
Vahepeal uuriti kùll, et kes meil koristamas kàib. Oldi ùllatunud, et mina teen siin majas kòik ise. "Oh sa vaeseke, pead nùùd meie jàrelt pàrast rabama." Ja jàtkasid sealjuures rahumeeli lagastamist edasi. Mis neil viga, kòigil kàivad koristajad vòi siis kasib mamma nende jàrel. (Muideks olen tàhele pannud, et seda taktikat kasutatakse ka muudel juhtudel. Et vabandatakse ja tuntakse kaasa ja siis tehakse oma suva jàrgi rahumeeli tùli edasi).
Loomulikult ma pàrast koristan. Kùlalisi kutudes tulebki ju vàikse lisatòòga arvestada. Ja ega siis selle pàrast kedagi kutsumata ei jàta. Naljatilgad.
Aga teate, mul pole elamine kunagi nii must olnud kui peale neid kolme pàeva.
Vahejuhtumeid oli teisigi, aga aitab sellest ùhest.

kodumasinad

Kodumasinad peaks olema ùhed toredada asjad, mis meie elu kòvasti lihtsustaks. Kohati nagu tundubki nii. Kuid.. viimasel ajal muutuvad igasugused masinad ja aparaadid jàrjest keerukamateks. Vàidetavalt ka paremateks ja vòimsamateks. Hmm..kahtlen.
Eelmine nàdal tuli mul Milaanos osta uus triikraud. Kòik uued mudelid on vòimususega vàhemalt 2000. Karbi peale on kirjutaud ka, et veepaak on suurem. Praktikas pole asjad sugugi nii roosilised. Esiteks, mònusalt palju auru tuleb kùll ja see lihtsustab kòvasti triikimist, kuid see "suur paak" on tùhi juba peale 2 triiksàrki. Teiseks, elektikorgid on endiselt samad (kaks kaitset kannatavad kuni 3000). Mis tàhendab seda, et triikimise ajal ma enam pesumasinat vòi nòudepesumasinat tòòle panna ei saa (rààkimata nendest kahest masinast korraga).
Sama hàda on mul ka Naapolis. Pean alati kontrollima, et ma ei teeks mitut asja korraga. Kui peseb pesumasin, siis nòud peavad ootama. Soovitatav on triikida pàeval (vatamata vanale "lahjale" triikrauale), sest kui òhtul meie rohked kaasaegsed laes ilutsevad modernsed valgustid on tòòl, siis need tarbivad uhkesti ja asi làheb juba kriitilisemaks..
Juuste kuivatamiseks mòeldud fòòn on mul ka vòimususega 1700...
Kui ma pidevalt vatte ja volte kokku ei rehkenda, siis kuulen jàrjekordset klòpsu ja elekter kaob.
Kokkuvòttes tàhendab see seda, et kòik masintegevused tuleb pàeva peale àra jagada ja ritta panna ja nii saab terve pàev hoobilt planeeritud. Sàh sulle aja kokkuhoidu!

PMS

Viimasel ajal kuulen ma pàris tihti G suust: "Il mio capo è un (vero) coglione." (minu ùlemus on tàielik mòlakas)
Tuleb vàlja, et ta pole ainuke, kes nii arvab. Nimelt on tema kallid tòòkaaslased ùlemusele ristinimega Marco pannud hùùdnimeks Marzia. Ja kui ùlemusel on eriti halb tuju, siis òeldakse, et Marzial on pàevad.
Lohutuseks pole G-l muud midagi teha, kui vaadata naiskolleegide suuri tisse.

Kuid G-l on lootust natuke hinge tòmmata ja puhata. Esiteks, ònneks on tàna "reede", sest homme tàhistatakse Itaalia Vabariigi 60. sùnnipàeva. Ja jàrgmine nàdal on ùlemus pulmareisil.